Mis on bowling?

Bowling on kümne kurikaga veeremäng, mida mängitakse spetsiaalse õliga kaetud täispuit- või laminaatrajal. Raja kattematerjali spetsiifilist erinevust tunnetab vaid ala pikemat aega harrastanu. Näiteks täispuitrajakatet peab ka tihedamini hooldama ja ta ei ole nii vastupidav kui laminaatrajakate.

Info ja broneerimine telefonil +372 385 7441, +372 555 17 454

Edetabel:

Mehed:
Lauri Allviste   -300p

Udo Sulp         -300p

Jari Hytönen    -300p

Alo Paumets    -300p

Raul Beekman -280p

Madis Tamm    -279p

Aare Noormaa  -279p

Dan Sööl           -279p

 

Naised:

Inara Ratnik     -278p

Annely Lõhmus-237p

Kairika Kluust   -248p

Bowlingu hinnakiri
Bowling avatud:

Bowling esmaspäeviti suletud !

Hinnad:
E – R 12:00 – 18:00 9.- EUR / tund
E – R 18:00 – 21:00 12.- EUR / tund
E – R 21:00 – 24:00 15.- EUR / tund
L – P 12:00 – 21:00 12.- EUR / tund
L – P 21:00 – 24:00 15.- EUR / tund
Lastele ja noortele (kuni 16a.) IGA PÄEV 12:00 – 18:00 8.- EUR / tund
JALANÕUD 1.- EUR

 

Küsi pakkumist siit:

Nimi (vajalik)

E-post (vajalik)

Telefon

Lisainfo

Bowlingu pildid:

Bowlingust lähemalt
Rajal asuv õli on vajalik palli libisemiseks ning õli võib asetseda rajal kindlate reeglite järgi. Erinevad rajaõlitustingimused ehk kui pikal ala õli asetseb, seab erinevad mängutingimused ning mängija eesmärk on erinevate tingimustega võimalikult kiiresti kohaneda ja saavutada maksimaalseid tulemusi. Näiteks ameerika tüüpi õlitusel on õlitatud ala väga pikk ja kuiv ala enne kurikaid lühike, mis soodustab väga agressiivset ja vaatajatele nauditavat mängu st. vindiviskel pöörab pall kurikatesse raja äärest väga järsult ja eksimused on kerged tulema

Praktiliselt kõik professionaalsed mängijad üle maailma kasutavad vindivisketehnikat. Seda tehnikat on raske õppida, kuid annab pikaajalises perspektiivis kõrgemaid tulemusi kui muud tehnikad. Teisedki tehnikad on tegelikult tuletatud vindiviskest, näiteks “helikopter” tüüpi tehnika puhul liigub pall küll sirgelt kuid keerleb nö. põhja peal, kurikateni jõudnuna “pillub” ta pöörlemisega kurikad laiali. Vinditehnika peamine põhimõte on selles, et oma keerlemise ja pöörlemisega on võimalik kurikatele läheneda erineva nurga alt, säilitada oma endine trajektoor (kokkupuutes kurikatega ei suundu pall kõrvale) ning nii saavutada kergemini strike. Tavalise vindita otseviske korral on kergem kontrollida palli liikumist, kuid sellevõrra raskem saavutada kindlat strike’i.

Vinditehnika jaoks on olemas spetsiaalsed pallid, mille sisu on asümmeetriline. Erinevad asümmeetriad annavad pallile erinevad omadused (trajektoorid), mida palli tehnilistes andmetes väljendatakse koos palli kattematerjaliga enam kui 8 näitajaga. Seega kuna iga mängija on erineva viske ja stiiliga, tuleb tal leida endale sobiv pall. Teist tüüpi pallid on nn. spare pallid, mille sisu on sümmeetriline ning mida kasutatakse teise viske tegemiseks ehk üksikute kurikate mahalöömiseks kui esimesel korral strike’i ei saavutatud. Üldjuhul on mängijatel palju erinevaid palle (arsenal), mida ta kasutab erinevate rajatingimuste korral. Kõik pallid kaaluvad 2,5-7,5 kg. Numbrid pallil tähendavad selle raskust ja on antud ameerika naeltes. Raskema palli eelis on see, et ta suudab läbistada oma massiga kurikad ja ei kaldu kokkupõrkest kõrvale. Pallide augud puuritakse personaalselt iga mängija käe- ja viskeparameetrite kohaselt, et pall “püsiks käes nagu kinnas”. Ka palli puurimisel ning lihvimisel on võimalik palli omadusi veel muuta.

Mängimisel kasutakse erilisi jalatseid, mille talla ninaosas on libistamist soodustav nahk ning kannaosa on kummist. Viskeliigutuse sooritamise lõpus kasutatakse olenevalt mängija individuaalsest viskestiilist jalaga libistamist. Olevevalt stiilist paljud seda ei tee, kuid on algideena täpsemat märgitabamist soodustav.

Sihtimisel kasutatakse rajal olevat märgistust: tumedaid ringikesi hoovõturajal ja kurikate suunas näitavaid noolekesi raja alguses. Eesmärk on tabada esimese ja kolmanda kurika vahelist ala (taskut, vasakukäeline vastavalt teiselt poolt) ja vindiga viske korral seda võimalikult suure nurga all st. pall pöörab raja servast “taskusse”.

Bowling on spordiala, mida harrastavad üle 100 miljoni inimese üle maailma. Populaarsuse aluseks on see, et seda saavad harrastada kõik inimesed olenemata vanusest ja füüsilisest ettevalmistusest. Soomeski mängib praegu näiteks vähemalt üks pea saja-aastane vanataat seda võistlusena ning Ameerikas on see pensionäride üks populaarsemaid meelelahutusi. Samas mängivad seda ka väiksed lapsed, kes vähegi palli jõuvad liigutada. Soomes saavutas näiteks üks 13-aastane mängija 300 punkti (max punktide arv ühes mängus – 12 strike järjest).

Bowlingus nagu igas teises spordialas peetakse MM ja EM võistlusi iga aasta, mida korraldab bowlingu rahvusvaheline alaliit WTBA (World Tenpin Bowling Association). Eesti selle liidu liige veel ei ole, kuid meil on lootust lähiajal ühinemiseks. Bowling on ka aastal 2004 Ateena olümpia kavas näidisalana. USA-s on bowling profisport nagu seda on ka korvpall või hoki. Seal on loodud ka vastav alaliit PBA, mis on samastatav NBA-ga ja NHL-ga. PBA ongi professionaalsete bowlingumängijate liit. Bowlingu võistlusi näidatakse TV-s ja see on väga populaarne. Ka auhinnarahad on seal kopsakad, iga võit toob sisse ligi või üle 30 000$.

Bowlingut on mängitud sellisel kujul nagu ta praegu on juba üle 100 aasta, nii et see pole mingi uus spordiala. Bowling ei sea mingeid piiranguid mängijaile, seda saa vad harrastada nii mehed kui ka naised, sõltumata soost ega vanusest. Soomes on pensionärid võitnud ka suuri turniire, kus noored mehed neile vastu ei saa, nii et ei saa öelda, et ma olen liiga vana bowlingu mängimiseks. Meie lähinaabritest on bowling kõrgelt arenenud Soomes ja Rootsis, kus saab varsti juba 100 aastat selle ala harrastamist. Sealt leiame ka profisportlasi. MM ja EM võistlustel jagavadki just nemad oma vahel kõrgeid kohti.