|
|
 |
MIS
ON BOWLING
Bowling
on kümne kurikaga veeremäng,
mida mängitakse spetsiaalse õliga
kaetud täispuit- või laminaatrajal.
Raja kattematerjali spetsiifilist
erinevust tunnetab vaid ala pikemat
aega harrastanu. Näiteks täispuitrajakatet
peab ka tihedamini hooldama ja ta
ei ole nii vastupidav kui laminaatrajakate. |
 |
Info ja broneerimine telefonil 385 7441
Edetabel:
| Mehed |
Naised |
| Raul Beekmann - 280p |
Annely Lõhmus - 257p |
| Madis Timpson - 279p |
Inara Ratnik - 255p |
| Heiki Haljasmets - 278p |
Kairika Kluust - 248p |
>>
OLYMPUS Järvamaa firmaliiga
>> Vaata
ka hinnakirja
>> Vaata
ka videoklippe
>> Veskisilla Bowlinguklubi
Rajal asuv õli on vajalik palli libisemiseks ning
õli võib asetseda rajal kindlate reeglite
järgi. Erinevad rajaõlitustingimused ehk kui
pikal ala õli asetseb, seab erinevad mängutingimused
ning mängija eesmärk on erinevate tingimustega
võimalikult kiiresti kohaneda ja saavutada maksimaalseid
tulemusi. Näiteks ameerika tüüpi õlitusel
on õlitatud ala väga pikk ja kuiv ala enne
kurikaid lühike, mis soodustab väga agressiivset
ja vaatajatele nauditavat mängu st. vindiviskel pöörab
pall kurikatesse raja äärest väga järsult
ja eksimused on kerged tulema. 
Praktiliselt
kõik professionaalsed mängijad üle
maailma kasutavad vindivisketehnikat. Seda tehnikat
on raske õppida, kuid annab pikaajalises perspektiivis
kõrgemaid tulemusi kui muud tehnikad. Teisedki
tehnikad on tegelikult tuletatud vindiviskest, näiteks
"helikopter" tüüpi tehnika puhul
liigub pall küll sirgelt kuid keerleb nö.
põhja peal, kurikateni jõudnuna "pillub"
ta pöörlemisega kurikad laiali. Vinditehnika
peamine põhimõte on selles, et oma keerlemise
ja pöörlemisega on võimalik kurikatele
läheneda erineva nurga alt, säilitada oma
endine trajektoor (kokkupuutes kurikatega ei suundu
pall kõrvale) ning nii saavutada kergemini strike.
Tavalise vindita otseviske korral on kergem kontrollida
palli liikumist, kuid sellevõrra raskem saavutada
kindlat strike'i.
  Vinditehnika jaoks
on olemas spetsiaalsed pallid, mille sisu on asümmeetriline.
Erinevad asümmeetriad annavad pallile erinevad
omadused (trajektoorid), mida palli tehnilistes andmetes
väljendatakse koos palli kattematerjaliga enam
kui 8 näitajaga. Seega kuna iga mängija on
erineva viske ja stiiliga, tuleb tal leida endale sobiv
pall. Teist tüüpi pallid on nn. spare pallid,
mille sisu on sümmeetriline ning mida kasutatakse
teise viske tegemiseks ehk üksikute kurikate mahalöömiseks
kui esimesel korral strike'i ei saavutatud. Üldjuhul
on mängijatel palju erinevaid palle (arsenal),
mida ta kasutab erinevate rajatingimuste korral. Kõik
pallid kaaluvad 2,5-7,5 kg. Numbrid pallil tähendavad
selle raskust ja on antud ameerika naeltes. Raskema
palli eelis on see, et ta suudab läbistada oma
massiga kurikad ja ei kaldu kokkupõrkest kõrvale.
Pallide augud puuritakse personaalselt iga mängija
käe- ja viskeparameetrite kohaselt, et pall "püsiks
käes nagu kinnas". Ka palli puurimisel ning
lihvimisel on võimalik palli omadusi veel muuta.
 Mängimisel
kasutakse erilisi jalatseid, mille talla ninaosas on
libistamist soodustav nahk ning kannaosa on
kummist. Viskeliigutuse sooritamise lõpus kasutatakse
olenevalt mängija individuaalsest viskestiilist
jalaga libistamist. Olevevalt stiilist paljud seda ei
tee, kuid on algideena täpsemat märgitabamist
soodustav.
Sihtimisel
kasutatakse rajal olevat märgistust: tumedaid ringikesi
hoovõturajal ja kurikate suunas näitavaid
noolekesi raja alguses. Eesmärk on tabada esimese
ja kolmanda kurika vahelist ala (taskut, vasakukäeline
vastavalt teiselt poolt) ja vindiga viske korral seda
võimalikult suure nurga all st. pall pöörab
raja servast "taskusse".
  Bowling
on spordiala, mida harrastavad üle 100 miljoni
inimese üle maailma. Populaarsuse aluseks on see,
et seda saavad harrastada kõik inimesed olenemata
vanusest ja füüsilisest ettevalmistusest.
Soomeski mängib praegu näiteks vähemalt
üks pea saja-aastane vanataat seda võistlusena
ning Ameerikas on see pensionäride üks populaarsemaid
meelelahutusi. Samas mängivad seda ka väiksed
lapsed, kes vähegi palli jõuvad liigutada.
Soomes saavutas näiteks üks 13-aastane mängija
300 punkti (max punktide arv ühes mängus -
12 strike järjest).
Bowlingus nagu igas teises
spordialas peetakse MM ja EM võistlusi iga aasta,
mida korraldab bowlingu rahvusvaheline alaliit WTBA
(World Tenpin Bowling Association). Eesti selle liidu
liige veel ei ole, kuid meil on lootust lähiajal
ühinemiseks. Bowling on ka aastal 2004 Ateena olümpia
kavas näidisalana. USA-s on bowling profisport
nagu seda on ka korvpall või hoki. Seal on loodud
ka vastav alaliit PBA, mis on samastatav NBA-ga ja NHL-ga.
PBA ongi professionaalsete bowlingumängijate liit.
Bowlingu võistlusi näidatakse TV-s ja see
on väga populaarne. Ka auhinnarahad on seal kopsakad,
iga võit toob sisse ligi või üle
30 000 $.
Bowlingut on mängitud sellisel kujul nagu ta praegu
on juba üle 100 aasta, nii et see pole mingi uus
spordiala. Bowling ei sea mingeid piiranguid mängijaile,
seda saa vad harrastada nii mehed kui ka naised, sõltumata
soost ega vanusest. Soomes on pensionärid võitnud
ka suuri turniire, kus noored mehed neile vastu ei saa,
nii et ei saa öelda, et ma olen liiga vana bowlingu
mängimiseks. Meie lähinaabritest on bowling
kõrgelt arenenud Soomes ja Rootsis, kus saab
varsti juba 100 aastat selle ala harrastamist. Sealt
leiame ka profisportlasi. MM ja EM võistlustel
jagavadki just nemad oma vahel kõrgeid kohti.
|